Seattle’is asuva Washingtoni Ülikooli psühholoogi Nicole Ruedy sõnul on seda halva käitumise külge teaduslikult vähe uuritud. Tema meeskond viis läbi katse, mille tulemusest järeldati, et spikerdajad ei tundnud end süüdi. Katse läbiviimiseks kutsuti kohale 179 inimest, kellele anti ülesandeks pikast tähtede rivist leida nii palju sõnu kui võimalik. Iga õige sõna eest oli preemiaks üks dollar. Kõigi inimeste testipaberi külge oli klammerdatud ümbrik, mille katsealused pidid pärast testi lõppu ära andma. Paberi oma vastustega võisid nad endale jätta. Kuid mida katsealused ei teadnud, oli see, et ümbriku sees oli koopiapaber, mis nende originaalvastused säilitas.
Järgmiseks anti katsealustele kätte vastusteleht, mille abil nad eraldi ruumis teiste pilkude eest varjatult oma vastuseid kontrollisid. Enamik neist – umbes seitse igast kümnest inimesest – spikerdasid. Nad lisasid vastustelehe abil oma lehele sõnu juurde, et rohkem raha teenida. Koopiapaberi abil said teadlased aga täpselt teada, kes kui palju sõnu juurde lisas ja kes mitte. Pärast testi küsiti katsealustelt, kuidas nad end tunnevad. Enamik spikerdajatest tundsid end hästi ning olid oma testi heade tulemuste suhtes enesekindlad.
Samas ei saa spikerdamist võrrelda näiteks varastamisega. See tekitabki omakorda küsimuse – kas vargad tunnevad end pärast kuritööd samuti hästi?
Allikas: ruupor.ee; autor: Kelli Põlendik
